Orjenteerumine värviruumides 1 osa

Postitatud: 24. oktoober 2020 / Autor: Andres Toodo / Sildid: Värvihaldus

1 osa - sRGB

Üks enim esitatud küsimusi värvihalduse kursustel ja vestlustes fotograafidega on ikka ja jälle värviruumide erinevused ja milline värviruum on see kõige õigem. Kiire vastus on, et värviruumid on väga erinevad ja ükski neist pole ainuõige.
Fotograafid puutuvad valdavalt kokku erinevate RGB-värviruumidega. Tuletame siinkohal meelde, et on veel terve hulk CMYK-värviruume, hallskaala värviruumid ning kõikide värviruumide ema, LAB-värviruum. Minevikus domineerisidki valdavalt hoopis CMYK-värviruumid, kuna arvutigraafika kontsentreerus peamiselt trükitööstusele.
Täna võimutsevad RGB-värviruumid. Põhjuseks on määramatu kogus seadmeid, mis kõik töötavad RGB-värviruumis. See tähendab, et need seadmed jagavad nähtava valguse spektri värvide salvestamiseks ja taasesitamiseks kolmeks põhivärviks, milleks on punane, roheline ja sinine. Sisendseadmeteks on digikaamerad ja skännerid ning väljundseadmeteks kuvarid, projektorid ja fotoprinterid. Jah, ka fotoprinterid, kuigi riistvara tasemel on nad ikka klassikalised lahutavas ehk subtraktiivses CMYK-värviruumis toimivad seadmed. Printimisel kasutavad fotoprinterid endiselt tsüaan, magenta, kollast ja musta tinti ning lisaks veel erinevaid kompenseerivaid tinte. Kuna aga fotoprinterite draiverid töötavad RGB-värviruumis, siis sellest tulenevalt näevad rakendused ja värvihaldusemoodulid neid kui RGB-väljundseadmeid. Seega, fotograafid toimetavad suurema osa ajast RGB-maailmas. Nende kaamerad kasutavad RGB-värvimudelit ning RAW-konverterite keskne värviruum on samuti RGB.
Kui pilt töödeldud ja käes on hetk fail RAW-konverterist eksportida, siis tekibki kahtlus värviruumi valimise osas. RAW-konverterite eksportmenüüs olevaid värviruume nimetatakse tööprotsessi värviruumideks. Need on universaalsed värviruumid, millede peamine eesmärk on fotograafi, aga ka tema koostööpartnerite tööprotsessi standardiseerida.
Tegelikult on tööprotsessi värviruumidel mitu eesmärki: tööprotsessi standardiseerimine, värvihaldusest tulenevate võimalike probleemide minimeerimine ning tööprotsessi lihtsustamine erinevate seadmete ja rakenduste vahel. Üldiselt on kõige mõistlikum valida tööprotsessi värviruum vastavalt sellele, milleks faili lõpuks kasutatakse.
Oleme kõik teadlikud enimkasutatavatest värviruumidest, milleks on sRGB, Adobe RGB ja ProPhoto RGB – see on tänase värvihalduse "kuldne trio". Nende kolme värviruumiga opereerides saab fotograaf praktiliselt kõik tööd tehtud.


sRGB
sRGB on globaalne standard, sealhulgas ka internetis kasutatav standard. Kõlab uhkelt? sRGB on juba 90ndatel Hewlet-Packardi ja Microsofti poolt propageeritud vaikevärviruum seadmetele, operatsioonisüsteemidele ja rakendustele.
sRGB-värviruumi alge pärineb kineskoopkuvarilt. See tähendab kineskoopekraaniga sarnase avarusega värviruumi, 6500 Kelvinilist valgepunkti ja tooniülekannet 2.2 gamma väärtusega. Tegemist on erinevate kuvarite keskmist kolorimeetrilist võimekust simuleeriva värviruumiga. Sarnaste tehniliste omadustega töötavad ka tänapäevased LCD-kuvarid, välja arvatud uuema generatsiooni nö Adobe RGB kuvarid, aga ka neid saab enamusi lülitada sRGB-režiimi. Seetõttu sobibki sRGB nii laialdaselt kasutada olles ühtlasi interneti sirvijate standard.
Praktiliselt kõik digikaamerad saab seadistada pildistama sRGB-s ja kõik RAW-konverterid võimaldavad fotosid eksportida sRGB-värviruumi.
Fotolaborid, peamiselt märglaborid nagu FUJI Frontier või Noritsu QSS, millega prinditakse väikeseformaadilisi albumifotosid, on kalibreeritud sRGB-ga võimalikult lähedaseks. Märglaborite värvigamut on tegelikult isegi sRGB-värviruumist kitsam mida on selgelt näha allolevalt pildilt. Värvitud ala on digilabor ning piirjoontega ala sRGB.

Klassikalises märgprotsessis töötava digilabori värviruum on võrreldes sRGB värviruumiga märgatavalt kitsam
Märgprotsessis töötava digilabori värviruum on võrreldes sRGB
värviruumiga märgatavalt kitsam.


sRGB on oma eesmärgi täitnud, luues erinevate seadmete ja rakenduste vahel keskmisele tarbijale söödava kvaliteediga värvide esituse. Selle värviruumi üks ja ainus mõte seisneb "one size fits all" kolorimeetrilise sünkroonsuse loomises kõikvõimalike erinevate seadmete vahel.

Siit koorub ka välja "kõigeks sobiva" värviruumi nõrkus. sRGB ega ka tegelikult sRGB-värviruumis töötavad seadmed pole kvaliteeti nõudvale professionaalile piisavad. Värviruumi nõrkus seisneb tehnoloogilisele revolutsioonile jalgu jäänud liiga kitsas värvigamuti avaruses. sRGB-värviruum suudab inimese nägemisaparaadi poolt tajutavast värvigammast taasesitada vaid häbematult kitsast ala, umbes 35%. Praktiliselt tähendab see suutmatust esitada suurt osa kõrge küllastusega looduses esinevaid kirkaid värve.
Täna on meil juba võimalus kasutada kaameraid, millede salvestatav värviruum on sRGB-ga võrreldes kordades avaram. Kasutame kuvareid, mis katavad Adobe RGB-värviruumi ning parimad fotoprinterid suudavad printida värve, mis ulatuvad isegi Adobe RGB-st välja.
Fotograafil on sRGB-d mõistlik kasutada fotode laadimiseks internetti, sh sotsiaalmeedia keskkondadesse, tavakliendile failide jagamisel ja märglaboris printimiseks.
Loomulikult võib sRGB-värviruumis fotosid kasutada ka ofset trükis, uuemate kuivlaboritega ja fotoprinteritega printides. Madalama küllastusega värvide, sealhulgas nahatoonide ja hallskaala esitusega saab see värviruum ideaalselt hakkama. Probleemid tekivad, kui foto sisaldab kirkamaid ja puhtamaid värve. Sellised värvid lõigatakse sRGB-värviruumi kasutades lihtsalt ära asendades need tuhmimate toonidega.

 


Andres Toodo
Suurefotmaadiline fotoprint ja värvihaldus
andres@fp2.ee
Tel: 5270907