Orjenteerumine värviruumides 3 osa

Postitatud: 20. november 2020 / Autor: Andres Toodo / Sildid: Värvihaldus

Pro Photo RGB

Kodak arendas ProPhoto RGB värviruumi välja aastaid tagasi, siis kui fotograafid veel valdavalt filmi kasutasid. Populaarsust hakkas värviruum koguma aga alles hiljuti koos Lightroomi tulekuga. Sellel on oma põhjus.
ProPhoto RGB arendati fotograafilise väljundi põhiseks. Selle all mõeldakse eelkõige avara värviruumiga filmi ja peegeldavat printi. ProPhoto ainulaadsus seisneb äärmiselt avaras värvigamutis mis mahutab praktiliselt kõikide väljundseadmete ja meediate kolorimeetrilised võimekused. Lisaks mahutab värviruum laia dünaamilise ulatusega ning palju sügavaid küllastunud toone sisaldava slaidifilmi ning tänapäevaste digikaamerate värvigamutid.  
Kolorimeetriline spetsifikatsioon erineb ProPhoto RGB-l teistest tööprotsess värviruumidest D50 valgepunkti ning 1.8 gamma kõvera poolest. Samas ei oma need näitajad värviruumi valikul kuigi olulist tähtsust.
Nagu nimigi ütleb on ProPhoto RGB värviruum arendatud kasutamiseks erinevates fotograafia töövoogudes. 
Kuigi tegemist on nö. väljundipõhise värviruumiga mis viitab, et ta võiks sobida ka näiteks offset trüki tööprotsessi siis selleks pole ProPhoto parim lahendus. Offseti CMYK värviruum on liiga kitsas ning ProPhoto lihtsalt sisaldab ebaproportsionaalselt palju värve mis pole traditsioonilises trükiprotsessis taasesitatavad.   



Võrestikuga kaardistatud ala on ProPhoto RGB mille sees on offset
trükimasina värviruum Fogra39

 


Võrreldes sRGB-ga või isegi Adobe RGB-ga on ProPhoto RGB värviruum üüratult avar. Nii avar, et sisaldab ligi 13% inimese poolt mitte tajutavaid teoreetilisi värve ning üle 80% inimese nägemisaparaadi poolt tajutavatest värvidest.  


ProPhoto RGB vs Adobe RGB 1998
ProPhoto RGB vs Adobe RGB 1998


Kõige avarama värvigamma salvestusvõimega on sisendseadmed. Nendeks on filmid, skännerid, digikaamerad. ProPhoto RGB mahutab kenasti kõikide sisendseadmete värviruumid. Seetõttu kasutatakse seda pika ajalooga värviruumi endiselt edasi. ProPhoto värviruumi populaarsust fotograafias tõstab lisaks tema analoogi kasutamine Lightroomi sisemise värviruumina. Kui täpne olla siis Adobe kasutab oma raw konverteris ProPhoto RGB modifitseeritud versiooni mille tooniülekande väärtus ehk gamma on 1.0. See on nutikas kuna kaameratest tulevad raw failid on samuti lineaarse ehk 1.0 gamma ekvivalentse tooniülekandega. 
Kuigi ProPhoto RGB-d hinnatakse, kui parimat fototöötlemiseks ning fotode arhiveerimiseks sobivat värviruumi peidab ta endas teatud ohtusid. 
Värvikorrektsioonid võivad esile kutsuda soovimatuid tonaalsuse nihkeid. See võib juhtuda näiteks klassikalise S kõvera kasutamisel. Kuigi värviruumi välja arendamisel arvestati sellega ning primaarvärvide koordinaadid määrati nii, et mäluvärvides (nahatoonid, taevasinine, looduse roheline jne) oleks värvinihete oht minimaalne.
Kuna tegemist on avara värviruumiga tasub arvestada teadmisega, et monitorid ei ole suutelised kuvama suurt osa ProPhoto RGB värvidest. See tõstab riski töödelda fotosid "värvipimedalt". Praktikas tähendab, see liiga dramaatilisi korrektsioone, enne kui ekraanil toonides muutusi näeme. 
Fotole tehtavad korrektsioonid võivad lihtsasti lükata osad värvid fotoprinteri gamutist välja ilma, et ise seda monitorilt märkaksime.
16 bitise värvisügavuse kasutamine muutub praktiliselt kohustuslikuks. See tähendab aga kaks korda suuremat failimahtu. 40+ megapikseliste tiff failidega opereerimine võib sellisel juhul arvutile juba paras pähkel olla. 
ProPhoto RGB värviruumi kasutusvaldkonnad:
Filmi, eriti slaidifilmi skaneermine
Kvaliteetsete raw failist töödeldud failide ning filmilt skaneeritud materjali arhiveerimine. 
Raw failide töötlemine, kui fotod sisaldavad rohkelt küllastunud värve.
Avara värviruumiga fotoprinteritega printimine.

 

DCI-P3 ja Display P3

P3 ja selle modifikatsioonid esindavad uue generatsiooni värviruume. P3 arendati välja ameerika filmitööstuse poolt loomaks kaasaegsemat standardit kinotööstusele.
Põhjus miks DCI-P3 värviruumist rääkima peab seisneb selle üha aktiivsemas kasutusele võtmises suurtemate tootjate poolt. Enamus kallima hinnaklassi mobiiltelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid, LCd ekraanid ning videoprojektorid juba toetavad seda värviruumi. 
Apple kasutab oma seadmetes DCI-P3 kohandatud versiooni Display-P3 värviruumi alates 2016 aastast.
Uue standardi välja arendamise vajadus tekkis esmalt kinotööstuse vajadusest pakkuda kõrgemat kvaliteeti. Teiseks, üha rohkem tarbitakse kõikvõimaliku videosisu väga erinevatest seadmetest. Visuaalse materjali vaatamiseks kasutatakse arvutiekraane, tahvelarvuteid, erinevaid nutitelefone, televiisoreid ning projektoreid. Hea näide on Netflix mida tarbitakse kõikidest mainitud seadmetest. See lõi vajaduse uue standartse värviruumi järgi mis looks võimaluse tajuda erinevatest seadmetest värve võimalikult sarnaselt. 
Alternatiivina oleks võidud jätkata sRGB kasutamist, kuid...


DCi-P3 selge eelis sRGB ees
DCi-P3 selge eelis sRGB ees


P3 värviruum kogub kiiresti populaarsust ning võib üsna julgelt väita, et ta on välja vahetamas "vana head" sRGB-d. Ekraanide tehniline kvaliteet on nii palju edasi arenenud, et sRGB oma kitsa gamutiga jäi tehnoloogija revolutsioonile jalgu.
See annab alust spekulatsioonile, et P3-st võib saada ka uus interneti standard.
Inimese poolt tajutavast värvigammast suudab DCI-P3 edastada kuni 45,5% mis on enam, kui sRGB. 
Kinotööstuse vajadustest ning arengutest lähtuvalt võib veel öelda, et DCi-P3 on vaheetapp, sujuv üleminek Rec2020 värviruumile mis on DCI-P3-st avaram. Rec2020-st on siiski veel vara rääkida kuna laiatarbe tootmises pole hetkel ühtegi seadet mis suudaks Rec2020 värvigamutit kuvada.